Vanematekogu on vabatahtlik aktiivsetest Luunja kooli lapsevanematest moodustunud ühendus, mis aitab kaasa Luunja kooli kui kogukonnakooli kujunemisele ning vanemate ja kooli koostöö tugevdamisele. Vanematekogu eesmärk on märgata ja tõstatada probleeme ja aidata neile lahendusi leida, olles nõuandjaks ja koostööpartneriks nii kooli juhtkonnale kui ka õpetajatele koolielu ja -keskkonda puudutavates küsimustes.

Luunja kooli vanematekogu loodi 21. mail 2019. aastal. Vanematekogu sisuline töö toimub töörühmades, mis vahetavad infot ja kohtuvad regulaarselt. 2019. aasta töörühmad on: Kiusamine, Koolitoit, Roheline Kool, Info liikumine.

Vanematekogu üldkoosolekud toimuvad paari kuu tagant, konkreetsete probleemide puhul tihedamini.

Liikmed

Vanematekogu liikmed ei ole valitud, vaid astunud vanematekogusse vaba tahte ja initsiatiivi alusel.
Vanematekoguga on oodatud liituma kõik lapsevanemad, kes soovivad koolielus kaasa rääkida!

Vanematekogu liikmed seisuga detsember 2019:

  1. Annika Savi
  2. Egle Sepp
  3. Elo Hermann
  4. Eveli Nõgesmäe
  5. Gea Kiiver
  6. Gärry Käsi
  7. Güllü Annuk
  8. Heija Pärtel
  9. Iiri Saar
  10. Kadri Martin
  11. Kaire Kool
  12. Katrin Kask
  13. Katrin Rohtma
  14. Kristel Lempu
  15. Kristi Uulimaa
  16. Kristin Sulg
  17. Marit Pettai
  18. Merilin Tasane
  19. Merje Konstantinova
  20. Merli Vändra
  21. Monika Rekker
  22. Piret Uus
  23. Pirjo Pall
  24. Signe Koidu
  25. Triin Lauk
  26. Triinu Hiiob

Kontaktid

vanematekogu@luunja.edu.ee

Vanematekogu kontaktisik on Triin Lauk, tel 53425155.

Lastevanemate akadeemia alustas

Esimeses töötoas räägiti laste jutustamis-, lugemis- ja kirjutamisoskusest.

Novembri lõpus toimunud töötuba oli mõeldud esimese klassi õpilaste vanematele ja selle viis läbi logopeed Merit Hallap. Töötoas arutleti selle üle, milliste oskustega tuleb laps esimesse klassi.

Lapsel on kujunenud suurem osa suulise kõne oskustest, kuid kindlasti vajab edasist tähelepanu oskus oma mõtteid tekstiga väljendada ehk jutustamisoskus. Esimeses klassis omandab laps lugemisoskuse alused.

Et teises klassis edukalt toime tulla, on vajalik, et esimese klassi lõpuks suudab laps moodustada enamikke lauseid. Välja arvatud laused, kus on väga pikad sõnad, (näiteks päikeseprintsess) lugeda nii, et sõnale peale vaadates ütleb laps sõna kohe välja, st enam ei veeri sõna kokku tähthaaval. Esimeses klassis on vaja omandada ka esmased kirjutamisoskused.

Oluline on, et laps õpib häälima (st häälikute kaupa ütlema) vähemalt 5-6 häälikulisi sõnu ning eristama lühikest, pikka ja ülipikka täishäälikut. Samuti on vaja saada selgeks mõned õigekirjareeglid. Näiteks et lause algab suure tähega, lause lõpus käib punkt jne.

Töötoas anti soovitusi, kuidas eelnimetatud oskuste kujunemisele saab soovi korral  kaasa aidata lapsevanem. Kui lapsevanem näeb, et lapsel on raske mingit keelelist oskust omandada, siis võib kohe pöörduda logopeedi poole nõuannete saamiseks.

Sarnane töötuba viiakse jaanuaris läbi ka teise klassi õpilaste vanematele.